Mõisaromantikale vahelduseks....

Seekord ei ole mõisaromantika - vaid tüdrukute meigipildid - meigikunstnikuks Aive Möldri (tema kodulehe leiad siit). Vahelduseks on väga vahva tegutseda siseruumis ja järjest mitme modelliga...

Pildid on tehtud novembri alguses.

Aitäh modellidele Karolinile, Mariannile ja Kadrile! 

All photos in this post by Miret Tuur

Keila-Joa mõisakompleks - tuhmunud pärl

Mind rõõmustas eelmise nädala uudis, et Keila vald on otsustanud Keila-Joa lossi ära osta ja seda arendama hakata. Keila-Joa mõisakompleks on suursugune pärl, mis on ammu oodanud inimkätt, kes talt tolmu pühiks ja uuesti särama lööks...Väga loodan, et seekord ostust ja plaanidest asja saab.... 

Modell: Kadri (tänud!)

Pildid on tehtud Keila-Joa mõisakompleksis augusti lõpus 2009

All photos in this post by Miret Tuur 

Imed tõepoolest juhtuvad...

Imed tõepoolest juhtuvad...seda tõdesin paar nädalat tagasi, kui pärast veerandtunnist politseiautos istumist (ei midagi hirmsat - järgmisel päeval sai tehnoülevaatus tehtud), üha tugevnevat vihmasadu ja Kadrioru pargi ülerahvastatusest ehmununa otsustasime (koos modelli Katriniga) halva-õnne jada lõpetada ja hoopis  Tallinnast ära - Ohtu mõisa - sõita. 

Armsasse mõisamajja sisenedes leidsime eest praksuva kaminatule ja imetoreda Ohtu pererahva kookide ja kohviga: jõudsime kohale täpselt ''õigel'' hetkel nagu oleksime olnud selleks ajaks oodatud külalised....kuidas vahel saatus oskab juhustest õnnelikku lugu kokku panna...tegelikult olime ju täitsa kontvõõrad...

Et näha, kuidas täisvereline elu keeb, tuleb Tallinnast välja saada...kus inimesed on sõbralikud, lahked ja palju kontaktialtimad kui kiirustavas pealinnas...Seikluseuimas Nipernaadi tunne tuleb - tahaks kogu aeg edasi liikuda, et siis rammestununa (loe: reipana kaamera taga) kuskil peatuda ja peatuspaigas kohalike inimeste elust osa saada ja ehk vastukaaluks ka natuke elevust nende ellu tuua....

Väga suur tänu Ohtu mõisa pererahvale! 

Ma ei väsi imetlemast Eesti mõisakultuuri - kindlasti jätkan pildistamist mõisate keskkonnas...

Ohtu külast leidsime ka teise armsa koha - kus perenaise loal saime pilti teha vanade super fotogeeniliste bussidega!!! 

Pildid on tehtud 3. oktoober 2009 Ohtu mõisa ümbruses ja Ohtu külas

Modell: Katrin (suur tänu!!!)

Fotograaf: Miret Tuur

All photos in this post by Miret Tuur

Septembrinumber...

Täna käisin kinos vaatamas R.J. Cutleri Septembrinumbrit

- dokumentaalfilmi sellest, kuidas valmis 2007. aasta septembri USA Vogue. Olles eelnevalt lugenud mõningaid filmiarvustusi - kus Anna Wintouri on kirjeldatud kui jääkuningannat, saatanat jne - siis olin üllatunud - sest mina seda temas ei näinud. Midagi väga liigutavat oli filmis - tegelased olid nii inimlikud - et mul tuli küll tunne nagu oleksin osa sellest. Minu arvates oli fantastiline, kuidas Vogue'i peatoimetaja Anna Wintour ja ajakirja kunstiline juht Grace Goddington omavahel suurepärase koosluse moodustasid. Üks tahtejõuline trenditeadlik ärinaine ja teine romantiline, pehme ja naiselik loomeinimene. Kuna ise olen ka pehmema loomuga, siis kogemusest tean, et minu parimad töötulemused tulevad just sellises tiimis, kus mu kõrval on Anna Wintouri tüüpi inimene....

Grace'i vastutusvaldkond on muidugi ohkama ajav - ja kadedaks tegev - ja see 1920ndate stiilis moeseeria midagi niisugust, mida oma unistustes kunagi ka tahaksin teha.... 

Filmi soovitan kõigile, kel huvi moe vastu! Solarise keskuse Artisest on film viidud Sõprusesse   

Moefotograafia blogi...

Soovitan jälgida Los Angeleses elava moefotograaf Melissa Rodwelli blogi - tal on päris huvitavaid postitusi moefotograafia köögipoolelt. Lahedad on ka postituste videod - näha, kuidas tegelikkuses rahvusvahelise ulatusega moefotograaf töötab.

Minu ettepanek on, et Eestis, nt Kuldnõela raames, valitakse igal aastal ka parim Eesti moefotograaf!!!!   

Olemise talumatu kergus....

Tean, et see, mida fotograafias teha püüan, ei ole lihtsalt klõps - otsin inimese kujutamisel alati midagi enamat. Fotografeerida inimest tähendab ka tema tundmist - suur võlu on läbi objektiivi kedagi näha omamoodi pilguga - see on kahekõne, lavastus, kus mina olen lavastaja ja modell on näitleja. Kujund, mida piltidel palju kasutan, on peegel - see on naiselik ja samas lisab keha ja hinge dimensiooni. Mask - alati tahame olla keegi teine; võimalus mängida...Nukk - jällegi kirjanduses palju kasutatav kujund - lapsepõlv või igas naises olev pisike abitu tüdruk....Need on ainult mõned mõtted, mida piltidelt võib otsida....

Kes on lugenud Milan Kundera "Olemise talumatu kergust" - võib minu piltidelt leida kirjaniku poolt kasutatavaid kujundeid. Olen kunagi Milan Kundera loomingu põhjal kirjutanud magistritöö ning selle maailma endaga kaasa võtnud ka fotograafiasse...

Photo by Miret Tuur

Photo by Miret Tuur

Photo by Miret Tuur

Photo by Miret Tuur

Photo by Miret Tuur

Photo by Miret Tuur

Modell: Helina

Aksessuaarid: minu

Kleit ja meik: Helina

Koht: Saku mõisa ümbrus

Toscana päikese all...

Photo by Miret Tuur

Photo by Miret Tuur

Mu aias kõrguvad pea 3-meetrised päevalilled. Ma ei tea, kas see on ihalus oma Bramasole järele või lihtsalt soov aeda natuke päikeselist hõngu juurde saada...Igatahes on päevalilled mu

aia ehteks mitmendat aastat. Mõtlesin, et lõikan õied piltidele aksessuaarideks vahetult enne

 öökülmade saabumist (muidugi kunagi ei tea, millal külmaks läheb...) - aga läks paremini. Mõttesoovist sai tegelikkus õisi noppimata....

Laupäeval tahtsime minna pilti tegema imeilusa Sausti mõisa aeda - aga selle raudsed 

väravad meie ees ei avanenud. Otsides uut kohta, leidsime tõelise päikeselise paradiisi.

Suur tänu päevalillepõllu peremeestele!

Photo by Miret Tuur

Photo by Miret Tuur

Photo by Miret Tuur

Pildid tehtud 26.09.2009

Modell: Helina (suur tänu!!!)

Meik ja kleit: Helina

Pühapäevaseks lugemiseks...

Tanel Veenre intervjuud Herkki-Erich Merilaga 26.09.2009 Päevalehes võid lugeda siit.

Inglitest ja sahtlisopi saladustest...

Oli aasta 1994. Istusin natuke kõleda maja pimeda toa aknalaual ja kirjutasin tiigilt kumava kuuvalguse paistel:

Valge lumi on maas. Pooldunud puu tagant vilksatas ingli kuldne tiib. 

Ja tähistaevas on säramas oma kurba laulu. 

Metsas jooksevad surnud. Avan silmad ja torkan näpud lumme. 

Orava saba pühib pisaraid. 

Kõik see juhtus eile ja tänane muutus unenäoks päikese pimedas naeratuses.

Photo by Miret Tuur

Sinu kleidi kahin; lähed ja hingeaur muutub kristalliks. 

Vaatan järele, punased karud suplevad tiigis. Hõikan midagi. 

Su mürkroheline kleit lendab kuule. Särab ja sätendab keeristormis. 

Pea kukub ära. 

Ma langen valgete moonide õietolmu.

Photo by Miret Tuur

Photo by Miret Tuur

Lisaks inglipiltidele õnnestus jäädvustada ka imeilusat sügispäikest:

Photo by Miret Tuur

Photo by Miret Tuur

Photo by Miret Tuur

Pildid on tehtud 20.09.2009 Kakumäel. 

Modell: Kadri (tänud!) 

Seelik: teistmoodi ladu

Tiivad ja vihmavari: minu 

Muu seljas ja meik: Kadri 

Signe Vilstrup - minu inspiratsiooniallikas

Signe Vilstrupi avastasin, kui ta hakkas taani rõivafirma NoaNoa kataloogidele pilte tegema. 

Ta valiti 2008. aasta Taani parimaks moefotograafiks. 

Mulle meeldib Signe Vilstrupi fotode ülim naiselikkus, mäng aksessuaaridega ning huvitav valguse kasutus. Tema fotod on nagu ilusad unenäod. Ta portfooliot vaatan tihti - inspiratsiooni kogumiseks ja oma visuaalmeele küllastamiseks. Minu riietumisstiil on väga NoaNoa nägu ja tee, mille poole fotograafias püüdlen, on väga Signe Vilstrupi loomingu moodi... 

Photo by Signe Vilstrup

Photo by Signe Vilstrup

Photo by Signe Vilstrup

Photo by Signe Vilstrup

Photo by Signe Vilstrup