Oli aasta 1994. Istusin natuke kõleda maja pimeda toa aknalaual ja kirjutasin tiigilt kumava kuuvalguse paistel:
Valge lumi on maas. Pooldunud puu tagant vilksatas ingli kuldne tiib.
Ja tähistaevas on säramas oma kurba laulu.
Metsas jooksevad surnud. Avan silmad ja torkan näpud lumme.
Orava saba pühib pisaraid.
Kõik see juhtus eile ja tänane muutus unenäoks päikese pimedas naeratuses.
Photo by Miret Tuur
Sinu kleidi kahin; lähed ja hingeaur muutub kristalliks.
Vaatan järele, punased karud suplevad tiigis. Hõikan midagi.
Su mürkroheline kleit lendab kuule. Särab ja sätendab keeristormis.
Pea kukub ära.
Ma langen valgete moonide õietolmu.
Photo by Miret Tuur
Photo by Miret Tuur
Lisaks inglipiltidele õnnestus jäädvustada ka imeilusat sügispäikest:
Photo by Miret Tuur
Photo by Miret Tuur
Photo by Miret Tuur
Pildid on tehtud 20.09.2009 Kakumäel.
Modell: Kadri (tänud!)
Seelik: teistmoodi ladu
Tiivad ja vihmavari: minu
Muu seljas ja meik: Kadri
No comments:
Post a Comment